Tommi sai uue kodu!

See blogipesa on siin natuke unarusse jäänud, kuna endiselt kaalun, kas jätkata ja kui, siis kuidas…

FullSizeRender
”Mehi ma kardan, aga see siin on lapseohtu, las sügab…”

 

Aga täna kirjutangi, sest vahepeal on elus toimunud väga põnevad sündmused.
Ma ei saaks end nimetada just heatahtlikuks või heasüdamlikuks inimeseks, kuid kui me räägime koertest, siis on lugu teine. Mul on väiksest peale alati olnud tõukoerad, nimelt sain oma esimese koera, rotweiler Morrise, oma esimeseks sünnipäevaks. Kasvasime ja mängisime koos, ta oli mu parim sõber 🙂 Minu eluaja jooksul on meil praegustega koos olnud kodus lausa 5 koera ja see on lihtsalt suuuur õnnn!
Aga millest ma rääkida tahtsin… Vanaemal suri maal kass ära ja arvasime, et peaksime talle ikka uue sõbra leidma, seltsis ju vähe segasem. Kuna ma ise suurt kassiinimene pole, või noh minu meelest nad suht mõttetud loomad 😀 Ja mina ei meeldi kassidele ka :D, siis olin kindel, et maale võiksime ikka koera viia.
Ma pole kunagi uut koera otsides külastanud ei varjupaiku ega vaatanud ka netist ära antavaid krantse, alati ikka otsinud hea kenneli, kust saad siis vastavate tõuomadustega koera. Kuid nüüd oli selge, et maale tõukoera ei vii ning saingi aru, et saame hoopis pakkuda ühele koerale uue võimaluse. Ma otsisin päris kaua, kuni sattusin ühe kuulutuse peale, kus siis otsiti uut kodu 3aastasele Tommile, kelle perenaine oli ära surnud. Sekundiga teadsin, et Tommi on õige. Saatsin pere vahel emailid laiali teemaga ”LEIDSIN KOERA!!!IDEAAALNE!” ning juba täna hommikul startisime kolmekesi Peipsi järve poole, Tommile külla.
Ma kindlasti ei arva, et kui koeratõuks on la kranz, siis ta pole mingi koer. Tommi on koer selle kõige õigemas tähenduses. Poiss pidas ilusti vastu 1,5h autosõitu ning maale jõudes kappas mööda põldu nagu noor kits. Ta oli rõõmus ja veidi segaduses, kuid rõõõmuuus! Meie ka. Vanaema ka. Eelmised omanikud ka. Lihtsalt saate aru, kui rõõmsaks võib teha ühe koerakese päästmine, sest kui Tommile poleks uut kodu leitud enne sügist, siis oleks ta tagasi varjupaika läinud, kust ta kolm aastat tagasi võeti…
Igastahes on nüüd Tommil oma perenaine, suur aed ja palju uusi sõpru!

IMG_6456
Tommi vaatab, et mis kant see siuke on…

IMG_6509

IMG_6513
”See pall on küll minu…”

Elu õpetab sind igas võtmes. Olen see suvi õppinud, et give but dont expect anything back, it feels awesome.
Nähes, kui õnnelik oli Tommi ja teades, et alati maale minnes ootab meid ees selline rõõmus sõber, siis see on lihtsalt lust.
Kui ma saaksin valida, kas mul oleks lõputult raha või kõigil maailma koertel oleks hea, siis ma valiks viimase, sest ükskõik, kui palju raha mul oleks, ei saaks ma teha nii, et ükski koer siin maailmas ei peaks tundma kurbust, vägivalda või ülekohut.

Kui oled koeraomanik, või vahet pole mis looma, siis mine kallista teda minu poolt, ta väärib seda! ❤

Kui tahad mu tegemistega ka edaspidi kursis olla, siis viska like Rapuntsli Facebooki lehele, mille leiad SIIT 🙂

FullSizeRender 2
”Miks see inimene mind nii palju kallistab?”

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

w

Connecting to %s